esmaspäev, 27. juuli 2020

Laagriblogi XI

Ilmselgelt ma ei jõudnud lõpuks teha MITTE ÜHTEGI asja, mida ma mõtlesin, et peaks. Pärast proovi oli kohe õhtusöök, siis sättisime kontserdiks saali, siis vahetasime Briti kandlel keelt - ja oligi aeg otsas. Publik oli kohal ja kontserdi algus juba niigi viibis. Hakkasime pihta.
Kõigepealt esitasime õues ansamblite kaupa oma teibatantsud. Ja need olid nii lahedad!! Iga ansambel oli neid täiesti omas võtmes lahendanud, aga kõik olid olukorda suhtunud suure tõsidusega ja tulemus oli väga kihvt.
Kõigepealt Kapten Trumm featuring Kristjan H raamtrummil. Või nagu lapsed teda kutsuvad, Suur Kristjan. Ühisesse tantsutrenni jõudes hõikasid lapsed kõik üllatuse ja vaimustusega "Suur Kristjan tantsib!!" Mul jäi mainimata, aga pärast tantsukontserti tantsijaid üles rivistades selgus, et Marius oli lastele hüüdnimed pannud, sest tal ei püsinud õiged nimed meeles. Kaimar nt oli Muruniiduk, sest ta sõi muru. Teiste omad mul ei tule hetkel meelde, võite julgelt täiendada.
Kapten Trummi teibatants oli igati ürgne. Kargasid seal ringi, jalad harki ja karjusid sünkroonis "Kap-ten Trumm Trumm Trumm!" Demonstreerisid ka oma osavust, hüpates üle nii ühest, kahest kui ka liikuvatest teivastest.
Remmeli kasutas muusikana Trad. Attack! - Kooreke. Iseenesest on ju tegemist loitsuga ja kogu see tants mõjus maagiliselt küll. Väga hoolega läbi mõeldud ja väga leidlikud jõu- ja ilunumbrid, mis näitasid nii iga osaleja enda oskusi kui ka head meeskonnatööd. 
Tulused olid tulused, lapsemeelsed ja südamlikud. Muusikaks oli Tujurikkuja teemalugu ja teibaid kasutati nii luuana, millega maad pühiti kui ka nõia kombel lennati. Samuti väga leidlikult olid teibad ära kasutatud ja täiesti omamoodi. Publiku lemmik oli Robert, kes teiste paaristantsu ajal üksinda taustal teibaga ringi kargles.
Meie, ürgsete tants koosnes kahest ristatud teibast ja neljast tantsijast, kaks poissi ja kaks tüdrukut. Mina, Anzela ja Kristjan mängisime muusikaks Jalmar Vabarna - Karmoškale. Nagu muusikas, on ka tantsus A ja B osa. A-osa oli alati sama, aga korduses varieeritud. B-osa on trikitamiseks. Ja iga läbimänguga tõstetakse teibad kõrgemale. Esimene “level” on teibad maas, teine on teibad puusa kõrguselt käes, kolmas on teibad õlal ja neljas teibad pea kohal.
Pakkisin pärast meie tantsu pilli kokku, Koit ja Oskar kiikusid kõrval. Koit küsis, et mida me siis oma lauluõpitoaga kontserdil esitame? Ma täiesti ehmatasin ja ei osanud mitte midagi vastata. Ei tea veel. Tundsin ennast halvasti, et kontsert juba praktiliselt käib ja ma tea ikka veel, mida me laulame, nii halb. Aga poisid hakkasid naerma ja ütlesid, et see läheb blogisse.
Laagrilised ja publik aga suundusid sööklasse, mis oli vahepeal muundunud väga ilusaks ja õdusaks kontserdisaaliks, koos vastava valgustuse ja helitehnikaga. Oli aeg lõppkontserdiks.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar