Laagriblogi VI

Kolmapäev.

Virgutuse eest vastutas seekord Kapten Trumm. Äratuseks kõlasid isemeisterdatud vilepillid ja võimlemiseks tuli teha iga pingi peal kaks kätekõverdust. Lihtne ja lööv. Aga sellega asi ei lõppenud. Oli aeg banaanikulliks. Ja mind valiti kulliks. Õnneks Kaimar oli ka kull, muidu oleks võinud kõik lihtsalt ringi jalutada, ma pigem ei olnud väga ohtlik.

Laulutuba läks muidu kenasti, ainult jube külm oli. Laulikust suurem enamus on nüüdseks juba tuttavad lood, lisaks tegime veel mõned laulikuvälised setu laulud.

Pilli harjutasime ka, oma lugusid ja Tarmo sümfooniaid. Tekkis mingi hetk, kus enamik tuluseid ja ürgseid olid majas ja Halliki oli ka. Mainiti, et ei jaksa üldse trenni minna ja edasi läks arutelu, et aga äkki jätaks täna ära. Kaks päeva on trenni tehtud, kaks päeva tuleb veel, äkki oleks mõistlik lasta puhata. Leiti, et oleks mõistlik jah. Mõned inimesed olid puudu, seega mõned paarilisteta, mõnedel olid jalad väga läbi ja mõned olid lihtsalt väga väsinud. Et jätaks ära, oleks pikem paus ja saaks puhata ja pilli harjutada ja jaksab homme jälle. Hääletati poolt. Halliki tegi Mariusele kõne ja nii saigi.

Mina sisustasin pausi viiulite prooviga, õppisime ühe ühisloo ära. Edasi tiksusin majas, kirjutasin blogi, harjutasime pilli ja jõime väga palju kohvi. Väikesed väsinud ei olnud ja nemad käisid ilusti trennis.

Õhtul ootas meid taas Tarmo ansamblitund, valminud oli ka teine sümfoonia, samuti väga lahe lugu. Neli minutit enne proovi lõppu leidsime, et on aeg veel kaks täiesti uut ja väga segast vahelduva taktimõõduga lugu õppida.

Pärast õhtusööki oli vaba aeg. Mina, Carol ja Piret käisime Kunda konsumis krõpsu, kommi, puuvilja ja šampust ostmas, küll hiljem kuulete, miks. Halliki ja Britt läksid kõndima, et samme täis saada. Ürgsed ja Tulused mängisid lauamänge.

Plaani järgi pidi edasi tulema lõkkeõhtu, aga ilm oli väga tuuline ja ei tahtnud lõket teha. Mõtlesime, et teeks siis õues mingeid spordimänge, aga jube külm oli ja pealegi me pidime ju puhkama. Lõpuks otsustasime, et teeme meeskonniti aliast. Siis saame kõik toas olla, saame jälle meeskonnas midagi teha ja võiks kõigil lõbus olla. Halliki koostas meeskonnad, mina mõtlesin sõnu kahes raskusastmes, pisut lihtsamad kapten trummile ja pisut keerulisemad teistele. Eriti mul mingit inspiratsiooni peale ei tulnud, vaatasin aga toas ringi ja panin nähtu ja sellega seostuva kirja.

Meeskondi oli viis, kõigis oli üks ürgne, üks tulune, üks Remmeli ja üks kuni mitu kapten trummi. Kõik meeskonnaliikmed said 45 sekundit, et püüda seletada ära 3 sõna. Mõnel jäi aega puudus, mõni seletas 10 sekundiga. Üldiselt kõik meeskonnad olid väga tublid. Hästi huvitav oli kuulata, kuidas erinevad inimesed seletasid ja eriti vahva oli muidugi väikeste trummide seletamist vaadata. "See on oranž ja lõigatakse kaheks tükiks", seletas Romet. Meeskond pigem ei arvanud selle peale kohe ära, millega tegu, aga siis ütles Jasmin malbelt õige vastuse: porgand. Sander Lillo ja Tuule vastasseis oli samuti põnev.

Sander: Ootad seal..

Tuule: Bussijaam!!

Sander: ..rongi

Ühtlasi pakuti huvitavaid sõnu nagu nisuleib, jõulukuusepuu jms.

Viimaseks ringiks said aga sõnad otsa. Ma ju lugesin küll hoolega, ma ei tea, kuidas nii läks. Igatahes Halliki mõtles siis viimase vooru sõnad. Mis oligi samas aus, sain seletada kellegi teise mõeldud sõnu.

Kuid siis! Halliki ja Külli pidid ka omavahel sõnu seletama. Selleks mõtles iga meeskond kaks sõna, ühe Küllile ja teise Hallikile, nii et kokku said kumbki 5 sõna, mida seletada. Natuke panime neile siis aega ka juurde, kui rohkem sõnu on.

Esimesena seletas Halliki. Esimene sõna oli "triiksärk". Halliki hakkas kohe pantomiimina etendama pesu triikimist, aga eriti tore oli see, et ta tegi seda loomulikult otse publikusse ja keeras Küllile selja. Kogu see etendus pakkus loomulikult palju nalja publikule, aga ka esinejatele endile. Kuidagi nad selle ära arvasid. Järgmine sõna oli klavessiin, see läks vist pigem valutult. Siis aga tuli “metskits” ja sellest nad enam jagu ei saanud. Halliki seletas intensiivselt, et Bämbi!!! ja küsis, kus bämbi elab ja Külli vastas, et džunglis. Selleks ajaks olid mõlemad osapooled juba naerukrampides ja mitte väga pädevad. Kahjuks sai aeg läbi ja saagiks jäigi kaks sõna viiest.

Siis oli Külli kord seletada. Kui Halliki korraldas laval publikule suuri etendusi, siis Külli istus oma toolil, jalg üle põlve ja seletas sealt. Esimene sõna oli kaljutuvi. “Signe Kivi mees.” “Kalju!!” “Valge lind, lendab rahus.” Paus. Mõlemad osalejad olid naermisest pisarates ja ei suutnud midagi öelda. Lõpuks suutis Halliki vastata: “Kajakas!” Selle peale naerdi veel rohkem ja sõna ikka ära ei arvatud. Lõpuks kuidagi see vastus tuli. Järgmine sõna oli tedretähnid. Sellega läks pigem lihtsalt. Järgmine sõna oli luuletus ja see osutus üllatavalt raskeks. Külli küll seletas, et poeedid kirjutavad neid, aga tolku sest polnud. Ka selles voorus arvati ära kaks sõna viiest. Sellega siis meie aliaseõhtu ka lõppes. Me küll väga kutsusime seda duot lavale tagasi, sest neil jäi terve ports sõnu seletamata ja see oli parim meelelahutus, aga kahjuks nad ei olnud nõus. Niisiis jäid seletamata sõnad ksülofon, parabool, põldmari ja kõrvavaik.