Publik pandi lavale istuma ja ootasime oma esinemist. Tuli küll kontserdi tunne sisse. Kõigepealt suured ja Kagu-Eesti süit. Koosneb siis neljast sarnasest Kagu-Eesti tantsust, kus A-osas on enamasti vaja kõndida, aga B-osas on muudkui polka, seega natuke võtab lõpuks ikka võhmale, aga pole viga. Koos väikestega tulid proovi ka Robert ja Britt ja tantsisid ikkagi kõik tantsud ära, niisiis oli meid üks paar rohkem.
Järgmisena tantsis Kapten Trumm, tegime oma tantse kordamööda. Väikeste tantse oli nii tore vaadata, nad olid tantsides lihtsalt nii siiralt rõõmsad, kogu aeg suu kõrvuni, ja samas hästi asjalikult sikutasid üksteist ja tegid oma samme.
Suurte teine tants oli Sõrmelugu-reilender. See tants tekitas meis vastakaid arvamusi. Kõik ei olnud just liiga suured fännid, sest see on täiega väsitav tants. Mina isiklikult ei armasta eriti reilendreid üleüldse. Aga Carolile jälle ei meeldinud just Sõrmelugu, kus peab terve aeg keerutama. Mõtlesime vahepeal, et äkki teeks mõnikord nii, et poisid keerutavad. Lõpuks me leidsime Caroliga, et peaks lihtsalt vahetustega tegema - ma võin vabalt keerutada, aga ei fänna reilendrit, Carol jälle ei taha keerutada, aga võib reilendrit tantsida. Nii hea plaan ju. Aga hää küll, saame hakkama.
Vahepeal tantsisid jälle lapsed ja siis oli aeg teha ühistants. Selleks oli Ivo Linna "Suvi". Tore tants ja Ioomulikult alati plusspunktid Ivo Linna eest. Minu arust läks üllatavalt hästi, arvestades, et me kõigest kaks päeva seda õppisime ja esimesel päeval poolest aru ei saanud. Väikesed tulid lõpus juurde ja tegid väga veendunult meiega koos oma plakse. Õudselt kihvt oli neid vaadata. Hakkasin vahepeal proovis mõtlema, et ma olin nendega umbes täpselt sama vana, kui ma lapsena seda tantsu õppisin. See ja Kalamees on üldse ühed mu esimesed mälestused rahvatantsust, nii et hästi vahva oli vaadata nüüd kapten trummi samu asju tantsimas.
Kontsert läbi, võtsime rivvi, Marius pidas lõpukõne. Ütles, et areng on olnud näha nelja päevaga, või noh, tähendab kahe päeva, paus, kahe päevaga pigem * khm *. Ütles veel, et Laurentsius jäi nüüd täna tegemata, aga ta saadab kellelegi loo ja tahab videot vastu, kuidas me kätekõverdusi teeme.
Pärast trenni oli vaba aeg Tarmo tunnini, aga seekord ei olnud aega kohvitada, sest õhtusel kontserdil tuli ju ette kanda oma loodud teibatants ja me polnud sellega isegi alustanud. Või noh, teibad olid olemas ja Meelisel ja Sanderil vist mingi idee ka. Niisiis võtsime teibad ja läksime telki lavale. Meelis, Sander, Carol ja Britt teivastega, Anzela karmoškaga ja Kristjan H.. tekiga. Kui laagri unimütsi tiitel tuleks välja jagada, siis see läheks talle (Robert tihedalt kannul). Kristjan kurtis millalgi laagri alguses, et tal on liiga viisakad kämpingukaaslased. Isegi kui ta keset päeva magab, nad kohe toimetavad hiirvaikselt, et mitte ta und segada, mistõttu Kristjan suutis nii mõnegi õpitoa lihtsalt maha magada. Üldiselt nii Roberti kui Kristjani puhul võis kindel olla, et nende kämpingut külastades leiab nad horisontaalselt.
Proov oli edukas, saime minuti pealt oma tantsu valmis ja olime täpselt õigel ajal Tarmo õpitoas kohal. Kahjuks minuti pealt jõudmine tähendas, et mu nüüdseks juba traditsiooniline kohvipaus jäi ära, sest ma lihtsalt ei jõudnud selleni. Tarmo arvas, et pole viga, tee rahulikult kohvi - muidu pärast oled proovis terve kaks tundi kõigi peale hästi kuri. Leppisime kokku, et see on teiste hüvanguks oluline tõesti, nii et alustasime prooviga mõned minutid hiljem, nii et soovijad jõudsid endale kohvi teha.
Võtsime asendid sisse ja ootasime edasisi juhtnööre, aga neid ei tulnud. Tarmo ütles, et tema enam ei kamanda, peaproov ju ja nüüd tuleb ise hakkama saada. Niisiis me lõime ise lood lahti ja mängisime ette ja Tarmo kommenteeris ja parandas ja ja tegi veel mingeid muudatusi. Proovi lõpus lasi ta meil kohad ära vahetada, et kuuleksime vahelduseks enda kõrval teisi mängijaid. See oli üllatavalt segadusttekitav! Lugu ju oli täpselt sama, aga see, et ühel pool mängib kandle asemel mandoliin ja teisel pool viiuli asemel karmoška, lõi minu mõtted alguses küll sassi.
Tarmol olid nüüd dirigeerimisest ja flöödist vabad käed ja nooti ka ei jälginud, seega ta tantsis mööda tuba ringi ja mängis meiega kaasa, kasutades instrumentidena nii Halliki plokkflööti, kui ka kõike muud, mida leidis. Küüslauguleibade purk oli shakeriks, küpsisekarp tamburiiniks, rütmipillina läks käiku ka Briti kannel. Ühtegi akordi peale ei pannud, vaid lihtsalt hoidis ühe käega õhus ja teisega lõi väga energiliselt lahtisi keeli. Ühe keele lõi katki ka. Britt ei olnud sel hetkel toas, kui Tarmo ta pilliga ringi tantsis, saabus just siis kui lugu lõppes ja Tarmo ütles, et "näe ainult üks keel läks katki." Aga polnud viga, mul olid varukeeled olemas ja Tarmo lubas ära vahetada. Taaskord jõudsin mõelda, et peaks ikka noodid ära kleepima. Mhm peaks. Halliki tuli ja ütles, et peaks kava läbi mõtlema. Mhm peaks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar