Laagrihommikud algavad meil ühise virgutusega, mida veab iga päev eest üks ansamblitest. Esimesel hommikul virgutas meid Halliki. Kõigepealt käis kämpingute juures akordioniga äratamas ja seejärel tuli läbida lõkkeäärne takistusrada, mis põhiliselt koosnes pinkidest. Tunnistan ausalt, et sel hommikul ma virguma ei jõudnud. Halliki akordionimäng ei olnud vähemalt meie kämpingusse kuulda, seega magasin üsna rahulikult, ja kui mina virguma jõudsin, oli virgumine juba lõppenud. Väiksed kapten trummid veel kõndisid mööda pinke, nemad olid ka hilinenud. Aga läbisid raja igati edukalt.
Pärast hommikusööki läks Kapten Trumm Halliki ansamblitundi ja ülejäänud Maatasalised kogunesid minuga laulma. Laagriks sai valmis Maatasa laulik, nii et tutvusime sealt võõramate lugudega ja tegime tutvust ka seto laulu traditsioonidega. Pärast seda oli aeg ansamblitundideks. Remmeli läks Kristjan H tundi ja Tulused ja Ürgleigarid minu juurde. Meie võtsime ette pmst kogu maatasa repertuaari, mis meil akordiraamatus kirjas ja hakkasime lihtsalt järjest minema. Vaatasime, mida on vaja harjutada, parandasime ja puhastasime lugusid. Jõudsime poole peale. Remmeli noorte käest küsisin, kuidas neil läks ja mida nad tegid. “Me tegime.. midagi.” Kapten Trummi omad ütlesid, et õppisid uue loo ära. Eriti keegi ei tahtnud avaldada, millega nad tegelesid, aga pole viga, kõik on kuulda reedesel lõppkontserdil, tulge kuulama!
Seejärel oli aeg lõunaks ja pärast seda esimeseks tantsutrenniks. Omavahel arutasime, et loodame, et Marius kohe esimese trenniga ära ei tapa. Pole ju kuude kaupa midagi teinud. Aga Marius alustas trenni sõnades, et me oleme esimene seltskond, keda ta nüüd pärast kuudepikkust pausi näeb ja ta ise ei ole ka terve aja jooksul ühtegi tantsusammu teinud, nii et hakkame rahulikult pihta. Õppisime ära süidi Kagu-Eesti tantsudest. Trenni lõpus pani Marius tüdrukud ja poisid eraldi seda läbi tantsima, et näha, kui palju tegelikult ilma paariliseta meeles on. Mõtlesin, et aga palun, minul on peas, võin üksi tantsida küll! Jõudis savikoja venelase b-osa ja no tavaliselt seal tuleb end ümber pöörata ja aeglaselt kummardada, nii et seda ma siis tegin. Kahjuks oli tegu seatud süidiga ja mingit kummardamist seal ei olnud, vaid terve ülejäänud ring lendas mulle oma polkaga peale, kui ma seal üksi kummardasin jube pidulikult. Üldiselt oli täiesti mõnus esimene trenn. Vähemalt enamus ütles, et oli parajalt raske. Mõni ütles, et ta nüüd vist ei tõuse enam kunagi voodist.
Edasi tuli Kapten Trummil tantsutrenn. Saan aru, et see läks ka hästi, ja et lapsed on väga väsimatud. Trenni lõpuks tehti veel 30 minutit erinevaid kullimänge, sest nad lihtsalt ei väsinud ära! Üldiselt ma kahjuks Kapten Trummi tegemisi eriti ei näe, meil on alati samal ajal mingi teine tund. Aga Halliki lubas, et lisab ise nende tegemiste kohta kommentaarid juurde.
Pärast tantsutrenni on selline vaikne puhkuseaeg. Ürgleigarid enamuses olid majas, jõid kohvi ja mängisid pilli. Ootasime ka pikisilmi Tarmo Kivisilla saabumist, sest esiteks pidi temaga algama ansamblitund, teiseks ta on laagriülem ja enne ei saa laagrit avada, kui Tarmo pole jõudnud. Aga Tarmo jõudis! Edasi jõime juba koos kohvi ja arutasime, mis lugusid oleme Maatasaga mänginud, mida mitte, mis pille keegi mängib jne. Tarmo kuulas, vaatas ja läks siis üleskorrusele plaani tegema. Tunni aja pärast väljus koos nootidega ja hakkasime kahte Ott Hiiopi polkat õppima. Üsna krõbedad lood, pusimist jagus ja kellelegi ei halastatud, kõik pandi viisi mängima, aga tund oli väga meeleolukas. Veerisime lõpuks viisid ära, Tarmo ütles, et öösel siis paluks selgeks harjutada ja homseks pähe tempoga 138. Järgnes õhtusöök ja pärast seda oli aeg laagri avamiseks, kuid keegi ei valmistanud meid ette selleks, mis toimuma hakkas.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar