Filmiblogi IX

Filmiblogi IX

Sõitsime siis ka linnuse juurest koju, aga kell oli selleks ajaks nii palju, et ega väga ei olnudki enam tahtmist magama minna. Muidu plaanisime jälle kuue ajal magama minna, siis 12 hommikust süüa ja 13 laagrist lahkuda. Aga nüüd oli kell juba peaaegu kaheksa. Tarmo ja Markus tundsid, et neil oleks tegelikult mõistlikum kohe ära sõita. Leppisime kokku, et nii palju veel ootavad, et saab kohvi juua ja me saame Halliki üles ajada, et saaks ikka ilusti hüvasti jätta. Ma kahjuks ei tulnud selle peale, et üles ajada oleks võinud ka selle seltskonna, kes varem laagriplatsile tagasi jõudsid. Ma arvasin, et kõik on veel üleval. Tuule hiljem ütles, et temal oli küll kahju, et Markus ja Tarmo lihtsalt haihtusid samal ajal kui tema rahulikult magas.

Ärkvelolijatega ja Tarmo ja Markusega tekkis staabis väike juturing, meenutasime siis oma toredamaid ja eredamaid hetki ja jagasime muljeid. Kinkisime mõlemale Maatasa plaadid ja Tarmo ütles, et näe siia saab 17 muusikavideot juurde teha. Arutasime, et see monteerimine saab raske olema, sest kuidas sa valid, millised kaadrid välja jätta. Aga leidsime lahenduse - Markus ja Tarmo andsid oma aadressid, et me saaks ikka teinekord neile koju head ja paremat woltida ja kes kõige paremini woltib, selle kaader jääb sisse. Jätsime siis hüvasti ja saatsime nad teele ja leppisime kokku, et esilinastusel näeme.

Arutasime kiirelt omavahel, kuidas ise edasi toimime, kas läheme ka kohe ära või teeme siiski väikse uinaku ja leppisime kokku, et ärme kohe lähe. Et teeme siiski ise kell 12 lõuna kõigest sellest peolaua kraamist, mis meil üle jäi ja siis sätime kodu poole. Enamik maatasalisi läksid magama. Remmeli piigad pakkisid kohe asjad ja arvasid, et magama ei lähe, vaid tiksuvad niisama kuskil, äkki batuudi peal. Ma ei tea, mis nad lõpuks tegid. Mina magama ei läinud. Kasutasin seda vaikset hommikut, et staabis blogi kirjutada. Halliki toimetas samal ajal koristada ja asju pakkida. Toimetasime koos ja viisime õue päikse kätte kuivama kõik märjad pastlad ja seelikud. Särgid ja sukad said visatud ühte suurde kotti, et need pärast laagrit pessu viia. Kuskil 11 paiku tukastasin korraks seal staabi diivanil, aga ärkasin juba õige pea selle peale, et käis usin laua katmine.

Pidasime siis ühise lõuna ja lõikasime lahti ka tordi. Lõuna möödus esialgu täielikus vaikuses, sest Tuule teatas, et tema nüüd hakkab blogi lugema ja palub vaikust. Ja oligi vaikus ja terve laudkond võttis telefonid välja ja hakkas ka lugema. See on üldse hirmus armas, kuidas te kõik sellele blogile nii väga kaasa elate! Ma üldse ei plaaninud tegelikult seekord midagi kirjutada, aga järjest tuldi küsima, kas ikka seekord ka saab. Ikka saab.

Ja hästi tore, et kõik oma pilte ja kommentaare juurde lisavad, sest ma tõesti kõike kirja kindlasti ei saa. Parandage julgelt, kui mul kuskil vead on ja parandatud variandid jõuavad lõpuks koos piltidega üles maatasa päris blogisse.

Pärast lõunat pakkisime siis kiirelt asjad kokku ja taipasime, et pole juba kaua näinud Anzelat ja Robertit. Lähemal uurimisel selgus, et nad endiselt magasid. Ajasime nad siis üles. Jätsime hüvasti ka peremehega, kes oli väga tore ja leppisime kokku, et tuleme kindlasti varsti tagasi. Sest kui KUSKIL molutada, siis siin. Aga no tõesti, ma kuulsin väga tihti maatasalisi kiitmas, KUI mõnus siin olla on. Ja lihtsalt imetore pererahvas ka. Igal juhul tuleme tagasi!

Buss oli seekord väiksem kui tulles, sest väga paljud olid laagrist juba koju jõudnud. Väike buss sai kiirelt asju ja inimesi täis ja sõitsime kodu poole. Mina jälle kirjutasin ja poole kõrvaga üritasin kuulata küll, mis ümberringi toimub, aga ega väga ei toimunudki. Vaikne ja rahulik sõit möödus kiirelt ja Tartus said asjad ruttu ühiselt pilliruumi tõstetud. Marko pakkus end Hallikile appi rahvariideid üles riputama, Tuule ja Koit aitasid pastlaid tagasi paaridesse sorteerida. Mina, Halliki, Tuule ja Koit olime veel väga pikalt pilliruumis ja muljetasime edasi, aga lõpuks sättisime ka meie minekule. Halliki käis veel korraks kontrollimas, kas savikann ikka sai tuppa, ja oligi kõik.