Filmiblogi V

Filmiblogi V

Sellal kui suured hommikul magasid, olid ülejäänud maatasalised igati tegusad. Kell 9 käidi hommikust söömas, lapsed jõudsid ka ujuma. Ja kuivama pandi kõik meie märjad seelikud ja pastlad ja ära pesti kõik märgadest pasteldest määrdunud sukad. Markus muidu ütles meile, et me ei hakkaks järgmine kord uusi sukki retsima, et neid niikuinii enam päästa ei anna ja retsime pigem siis need lõpuni. Aga perenaine oli kõik sukad lumivalgeks pesnud! Nii et selleks ajaks kui meie ärkasime, olid kõik meie riided pestud ja päikse käes ära kuivanud ja see oli nii armas. Aitäh!!

Meie jaoks oli hommikusöök kell 13 ehk siis, kui teistel oli lõuna. Mõned olid ka veidi varem juba liikvel ja jõime koos kohvi, aga üldiselt küsiti muudkui Maatasa chatis, millal süüa saab ja koguneti lõunasöögi ajaks.

Lõuna oli väga meeleolukas, kõik olid väga heas tujus. Kindlasti aitas kaasa see, et taaskord oli väga hea söök! Eriti palju emotsioone ja kõneainet pakkusid aga magustoiduks olnud väiksed šokolaadimuffinid. Esiteks tuli oma muffiniga lauda Tuule. "See on külm!! See on täiesti külm." Mitte nagu maha jahtunud külm, vaid külmkapist tulnud külm. Kõik rääkisid tükk aega sellest, kuidas tõesti muffin oli külm. Siis aga hakkasid levima kuuldused, et muffin on ülihea. No tõesti ülivõrdes kiideti seda väikest muffinikest ja kõik olid tohutult elevil. "Seal on täidis sees!!", "Vist Nutella!" "See on nagu brownie!" Kui Brett enda oma kätte sai, palusime tal analüüsida, kas tegemist on siis nii hea muffiniga nagu kiideti. Brett ütles, et on, ja eriti veel kohviga!! Mina kinnitan ka, tõesti hea oli! Siis jõudis Markus, rääkisime talle ka, et meil on mega head muffinid!!!! Markus naeris, ajasime juttu muudel teemadel edasi ja järsku hüüab Markus: "Kuulge, need on TÕESTI head muffinid!! Võibolla kõige paremad, mis ma üldse saanud olen." Brett soovitas elevusega, et kindlasti tuleb koos kohviga proovida!! Markus vastas sama suure elevusega, et juba proovis!! Siis jõudis Kristjan ja me saime oma vaimustust temaga ka jagada!! Me olime tõesti õnnelikud oma muffinite üle.

Kui me parasjagu muffinitest ei rääkinud, rääkisime näiteks oma öisest unenägudest. Tuule nägi unes siili ja ta oli sellest vähemalt sama elevil kui muffinist. Siil oli pehme!! (Tuule unenägu: Paluti, et täpsustaksin siili unenägu. Uni oli siis selline, et otsisime mingisuguse seltskonnaga mu neljanda klassi koolikotti, ning kui selle leidsime, elasid seal üks megapisike orav ja kaks siili. Võtsime siilid endale ja tekitasime neile pesa magamistuppa voodivahesse. Siilid nägid välja nagu siilid, aga olid chinchilla tekstuuriga, pidevalt sai paitada. See on nüüd vist mingi seitsmes kord, kui ma sellest räägin, juba tean, et Koit oskab seda sama und peast rääkida, sest nii palju olen seda selgitanud:-d)

Edasi oli veidi vaba aega. Markus ütles, et Liisu sai põhimõtteliselt eilsega tehtud, nüüd on vaja veel üksikuid meeleolukaid kaadreid askeldustest ja peo ettevalmistusest, aga kogu kampa vaja ei ole ja bändil on ilmselt vaba päev. Aga paar tundi on kindlasti üldse kõigil vaba ja siis ta ütleb, keda täpselt millal vaja on. Väga rõõmustavad uudised! Mina plaanisin oma vaba aja veeta staabis ja nurgas diivanil blogi kirjutada. Eriti see ei toiminud, seal oli lihtsalt liiga põnev. Tutvusime harmooniumiga, parandasime minu läpakat ja tegime veel ühe kohvi-muffini ringi. Minu vaiksest kirjutamise nurgakesest tekkis hoopis tore juturing, millega liitusid ka Remmeli poisid, kes lubasid mind kirjutamisel abistada, kui mul peaks midagi ununema. Video tegelased sättisid end riidesse, lapsed lippasid igal pool ringi, Külli käis mööda tuba inimeste juures, et küsida teiste ideid ja arvamusi, sest ta üritas leida paremat sõna "staabi" asemele, arvas, et "hot-spot" oleks parem. Anzela tundis, et tahab minna õue pilli mängima, temaga liitus Brett ja siis liitus juba ka maja peremees lõõtsaga! Ja nii me kõik askeldasime karmoškade ja lõõtsa saatel ja nii mõnus oli.

Edasi hakati filmima üksikuid stseene, näiteks oli vaja näidata, kuidas Liisu keldrist kaalikaid tõi. Keldrit meil ei olnud, aga kaalikaid küll! Täna said põlled ja valged rätid endale Piret ja Britt ja seekord juba teadsime, et siduda tuleb lõua alla! Tuule sai endale korvi kaalikate ja muu kraamiga ja tema ülesanne oli ehmuda Marko peale ning pillata korv maha. Loomulikult oli vaja seda harjutada. Et päris korvi ei raatsinud loopida, harjutasime roosa plastmassämbriga. Päris võtete ajal õpetas Markus Markot, kuidas Tuulet paremini ehmatada ja Tuule muudkui ehmus ja pillas kaalikaid. Markus näitas üldse kõike väga elavalt ette. Minu lemmikhetk oli see, kui ta kapten trummidele näitas, kuidas maja nurga tagant piiluda ja siis nad seal jõle armsasti piilusid - pisikesed trummid ja Markus. Lapsed veetsid enamiku oma ajast külakiigel või võrkpalli mängides ja aegajalt siis Markus napsas sealt kellegi kuhugi stseeni. Et vanasti väiksed lapsed pigem triibuseelikutega ei käinud, riietasime nüüd ka mõned trummid lihtsalt hamedesse ja tõmbasime vööd peale. Lastele see hirmsasti meeldis ja need, kellel seelikud selga jäid, tahtsid ka neist lahti saada. Osad võtsid vööd ka pealt ära ja siis jooksid paljajalu särgiväel mööda seda taluõue ringi ja olid niiii muhedad.

Veel oli vaja filmida stseen sauna juures. Selgus, et peremees oskab vihta teha ja omas ise toredasti ka linaseid riideid, need vist olid tema lõõtsaga esinemise riided. Nii et võtsime siis tema ka kampa! Tema sätiti sauna ette toimetama. Jan sai ülesandeks saunast ämbriga väljuda. Aga meile tundus, et päris nende siniste rahvariidepükstega on imelik saunas toimetada. Aga Bretil olid nii head linased püksid! Andsime need siis Janile jalga ja nii muhe sai. Samal ajal pidi taamal Piret koos lastega teisest majast väljuma. See juhtus olema just see majake, kus Kristjan Häggblom elas ja magas. Neid paari sekundit filmiti jälle tükk aega, nii et Piret sai sealt Kristjani juurest ikka korduvalt väljuda. Kristjan leidis kohe endale rolli, et tema on nüüd see vana ja väeti, keda kodust kaasa ei võeta, vaid jäetakse edasi voodisse lamama. Kristjan ütles, et see oli ühtlasi ka tema päeva kõige asjalikum hetk, sest ülejäänud päev oli tal vaba ja ta ei teinud lihtsalt üldse mitte midagi. Siis veel mõned kaadrid Kapten Trummidest jooksmas ja piilumas ja veel ühele ja teisele poole jooksmas, ja oligi Liisu valmis! Nii Tarmo ja Markus ütlesid, et kõige raskem osa ootab alles ees - siis, kui tuleb valida, millised kaadrid välja jätta.