Folklooriklubi Maatasa: Viies päev, Balaton

Kirjutab Robert.

Tere!

Ausalt öeldes me ei saa garanteerida, et see blogi tuleb hea, sest me saime poole päeva pealt teate Hallikilt, et meie tuba (kus elavad Sander Strohm, Marko Roosiväli ja Robert Petrov) kirjutab täna.

Päev algas igal maatsalisel erinevalt. Nimelt täna oli see hommik, kus me ei pidanud imeliselt toidurikkale hommikusöögile ilmuma. Väga suur osa meist ei läinudki hommikusöögile ja magas keskmiselt (matemaatiliselt korrektne) kella 10:52ni. VäGa hUvItAv. See on mu uus lemmikfraas.

Kolm kanget (Sander L, Joonas, Kermo) jõudsid sööma ja tegid traditsioonilise pildi ka.

Buss väljus 13:00, st meil oli päris palju vaba aega. Otsustasime Markoga kohalikku alevikku uurida. Nimeks sel on Vép. Oli erakordselt palav päev (31°C) ja eesmärgiks sai jäätise ostmine. Helin ja kompanii olevat leidnud jäätise ja loomaaia, meie Markoga leidsime remondis olnud poekese, mille sissepääs oli tagahoovist (prügikastide kõrvalt).

Loomaaed!! Helini video

Poe toiduvalik oli üsna halb, Marko tahtis pähkleid aga sai hoopis oad. Jäätist seal poes muidugi polnud. Ma küsisin Markolt, mis hinnangu ta sellele poele annaks kümnest, ta vastas lühidalt: „Kaks ja pool. Vähemalt teenindus oli hea”. Marko jättis imelikud oad tänavale (lootusega, et keegi kodutu võtab need endale ja sööb need ära). Halliki: Linnaga käisid tutvumas veel Kolm Kanget ja Kaks Ilusat.

Kolm Kanget

Kaks Ilusat

Hommikune Vep. Pildiastas Sander

Hommikune Vep. Pildistas Halliki

Läksime bussi, kus oli v ä g a palav, ja sõitsime vähe uhkemasse linna - Keszthelysse.
Buss oli terve päev meie päralt ja kohale jõudes tekkis dilemma - kas võtta ujumisriided kaasa või mitte. Osad võtsid ja osad mitte. Tuli välja, et bussi ei saanudki sisse iga kell ja need, kes ei võtnud ujukaid, ei saanudki ujuda. Ei vedanud neil, sest Balatonis oli väga mõnus ujuda. Vesi oli väga soe. Natuke nagu Saadjärv, sest väga kaugel läks alles sügavaks. Me Markoga ujusime Tuule ja Sillega, Halliki filmis midagi... Märgiks ka siia, et meie rätikud olid puu kõrval, millel oli silt “Danger! Giant wasps on the tree!” [ettevaatust! suured vaablased pesitsevad siin].

Balaton. Helini pilt

Balaton. Priidu pilt

Vaba aeg oli otsa saanud ja õtak oli tullo. Läksime esinemislinna (nimi toimetusele teadmata). See oli huvitav koht - palju muuseume (peamiselt kunstimuuseumid). Ootasime oma esinemiskorda ning tegime pilte sakslastega, kellega hiljem kodus tantsuklubi pidasime. Esinemine läks üldjoontes hästi, kuigi lava põrand oli väga huvitav. Küsisin Jasminilt (minu tantsupaariline, kui keegi veel ei teadnud), et kuidas kaastreffnerist lava põrandat kommenteerib, “Eee.. sesmõttes et meil seal treffneri koolis on ikka paremad põrandad, tantsida kannatab”. Mulle see kommentaar väga meeldis ja sellepärast ma paningi selle siia blogisse (kaaskirjanike luba küsimata)(toimetaja Marko tahab siinkohal lisada, et ka Miina Härma Gümnaasiumis on alates tulevast õppeaaetast uhiuued kvaliteetsed põrandad). Ise ütleksin, et lava oli nagu batuut - nii füüsiliselt kui vaimselt. Emotsioonid põrkasid üles-alla ja põrand ka! Pulkadetantsu võitis Robert, mis oli kõigile suureks üllatuseks, sest tavaliselt ta kukub (meelega) esimesena välja.

Ühisfoto sakslastega

Esinemine lossiõuel. Kristjani pilt

Kodus peeti tantsuklubi koos sakslastega. Tähendab alguses oli see miniesinemine, millest lõpuks kujunes tantsuklubi. Sakslastel oli oma “Kangakudumine”, selle koreograafia ja kogu esituse võite leida Maatasa grupist. Väga huvitav. Suur enamus maatsalisi lahkus 2AM paiku (mina k.a), aga tugevamad tantsulõvid pidasid 4ni vastu. Need olid Carol ja Sander. Me olime varem kinkinud sakslastele kingikoti, milles oli Maatasa plaat, ja nad olid hiljem plaadi pealt mussi lasknud ja tantsinud.
Olenemata magamatusest, ärkasid tantsulõvid kell 8 hommikul, et süüa meie imelist mitmekülgset hommikusööki. Aamen.