Folklooriklubi Maatasa: Kuues päev ja festivali lõppkontsert

Kirjutab tuba Arnold, Priit ja Sander Reemets.
Halliki kommentaar: Ehk siis tuba - Arnold, Tiit ja Teet. Kui küsisin Sander Reemetsalt, kumb siis Tiit ja kumb Teet, kas sina või Priit, vastas Reemets, et ei tea, ma tean, et mina olen Arnold.

Priit: 20. august Ungari ajaloos

Riigi asutamise päev/St. Stephen’s day. Ungari riik on umbes 1000 aastat vana. Kuningas St. Stephen I muutis Ungari kristlikuks riigiks (lõpetas sada aastat paganlust), ning nagu nimigi ütleb, siis kuulutati ta kiriku poolt päras surma ka (patroon) pühakuks. Tähistamine toimub tema surma kuupäeval (20.08.1038). Pidustused koos ilutulestikuga toimuvad üle terve riigi.

Arnold: Viimane ja kõige tähtsam päev!

On hommik ja tuleb vaikselt siis karku alla ajama hakata...

Õnneks sai seekord kauem magada, kuna mina ja Sander.R otsustasime hommikusöögi vahele jätta - teadlik otsus, sest uni on parem, kui hommikused hot-dog'id.

Priit: Festivali viimasel päeval ärkasime kell 8.30. Kokku oli lepitud, et kell 9 peab olema kõikide esinemisasjadega bussi peal. Hommikusöögile meie tuba (Priit, Sander R, Arnold) ei jõudnud. Tegelikult jõudsid sinna vaid üksikud indiviidid, sest eelneval õhtul oli sakslastega pidu, mis kestis päris pikalt. Kõige kauem pidutses Kristjan (magama sai kell 6.15). Hommik oli üsna unine.

Sarvari jõudsime kell 9.30. Väljas on ligi 30 kraadi sooja. Liikusime lossi, kus jäi enne kirikut piisavalt aega, et kohvi juua, jäätist süüa, riided vahetada.

Maatasal on alati aega ka heade ideede genereerimiseks. Pildistas Priit

Arnold: Päev algas esinemisega Sárvári linna uhkes katoliku kirikus (St. László). Toimus tseremoonia ning iga välisgupp pidi esitama 5-10min laulu/loo. Kahtlemata meie laulu valikuks osutus "Õtak tulõ". Tänu kiriku akustikale see kõlas ka megalt. Seejärel hakkasime liikuma lõunatama, kui hetkega sai Halliki jutule slovakkide juhendajaga, kes hakkas pool slovaki-vene keelt kõnelema. Halliki palus mind appi tõlkima, aga olgem ausad, see oli ikka suht hiina keel, mida ta vene keeleks nimetas. Iva oli aga selles, et ta oli huvitatud meile plaati maha parseldamast, kuid ega L-kodukatel raha pole, niisiis pakkus Halliki teha vahetust maatasa plaadi vastu. Diil tehtud ka sai. (Halliki kommentaar: tegelikult ei üritanud slovakid oma plaati maha ärida, vaid olid huvitatud meie plaadi ostmisest. Meie aga leidsime, et ei hakka müüma, vaid võiks parem lihtsalt vahetust teha. :) Kuna mina vene keelt nii hästi ei oska, siis tegelikkuses saime üksteisest väga hästi aru. )

Ja kuna slovakkide kirikus esitatud laul oli kaunis, tahtis Helin ōudsasti selle nime.

Kel huvi: "Anjelskŷm posdravenim".

Kirikus. Pildistas Priit

Priit: Pärast teenistust liikusime tagasi lossi, et taaskord riided vahetada. 4 tundi vaba aega ootas sisustamist. Käisime korra järve ääres lootuses, et seal saab ujuda. Ei saanud. Vesi paistis must ning ungarikeelsed ja tõenäoliselt kurjad sildid olid igal pool. Liikusime kohvikusse aega parajaks tegema. Kõik poed olid kinni, ning luhtus üritus midagi koju kaasa osta. See-eest sai tanklast vett ja jäätist. Natukene jäi veel aega, et lossi kõrval päevitada. Arnold kasutas juhust, et kitarri harjutada, ning leidis juba kohalikud fännid endale. Kell 16.30 alustasime teed rongkäigule. Rongkäiku vaatama tulnud inimesed võtsid meid kenasti ja soojalt vastu. Liikusime teosammul, sest kuhu sa ikka nii pisikeses linnakeses tund aega kõnnid. Tantsisime reinlendrit, eideratast ja piru polkat. Kristjan varustas meid rongkäigu vältel veega.

Rongkäigus. Pildistas Kristjan

Arnold: Rongkäik oli tagasihoidlik võrreldes suur-festivalidega, kus käinud oleme. Kuid selle eest oli rongkäik väga siiras - kohalikud olid soojalt meid vastu võtmas. Peale rongkäiku järgnes avamine, kus võtsid sõna korraldaja ja linnapea ning toimus linna traditsiooniline Ungari leivalõikamine.

Leiba said mekkida kõikide gruppide esindajad, meil (Helin ja Sander.L). Järgnes õhtusöök ja vaba aeg. Seda kasutasime ära kohvitamiseks ning poes käimiseks. Aja jooksul oli tekkinud üks ja ainus kohvitamise koht (Neo restaurant), kus söök ja jook oli tõesti taskupärane. Poekraami me kahjuks ei saanud, sest kõik poed olid riigipühal kinni.

Priit: Õhtusöögiks oli supp juurikate ja lihaga ning 2 saia (väga maitsvad). Laulsime kokkadele tänutäheks ’’Ühel ilusal suveõhtul’’. Järgnes vaba aeg (tunnike). Inimesed istusid rahulikult lossis ning võitlesid kuumaga. Vett kulus inimese kohta 0,5-1 liitrit tunnis. Tegime mõned ilupildid ning liikusime tagasi peaväljakule oma esinemist ootama.

Jasmin ja Tuule. Pildistas Priit

Joonas. Pildistas Priit

Arnold: Õhtul toimus galakonsert. Kõik olid lainel, valmis tegema suurtegusid ning seetõttu läks ka etteaste suurepäraselt. Esinemisjärgne tunne oli kirjeldamatu, nagu ka Sander.R tõi paralleeli: "Nagu vanglast oleks välja saanud, nii hea ja vaba tunne." Riietusruumis kõik justkui hōljusid.

Priit: Mehhiko esines enne meid. Väga tore grupp. Võtab jala tatsuma ning mõnes kohas sai kaasa ka laulda (ai-ai-ai-aii ai mi amoooooor…).Meie esinemine kestis umbes 20 minutit. Läks kenasti. Ühed eestlased tulid meid pärast esinemist kiitma. Maailm on ikka väike.

Vahetasime lossis riided. Liikusime tagasi kohvikusse. Nautisime järele jäänud paari tundi festivalist külma kokteili seltsis. Päev sai väärika lõpu ilutulestikuga. Tagasisõitu Vepi alustasime kella 12 ajal. Kodus pakkisime kohvrid, pesime, läksime magama (kella 2 ajal).

Arnold: Tantsuklubi ei toimunud, sest sakslased olid lännu. See eest saime uinuda slovakkide lärmi saatel :)

Kirjutab Reemets: Kõik meeldis