Kirjutab Helin featuring Piret ja Britt.
Kõigepealt tuleb teil teada, et meil on väga nõudlik giid Sándor. Gergő on ka, aga tema on chill.
Sándor oli eile väga elevil, sest ta ostis kõigile palinkat, seda kohalikku napsu. Kõik tema laused lõppesid sellega, et "õhtul saab palinkat". Eile nagu peoks ei läinud ja ma hoiatasin, et ega me väga peorühm ei ole ka, aga ta ei ole tänagi sugugi lootust kaotanud.
Gergő teeb pidevalt sarkastilisi nalju festivali korralduse kohta, kui mingi error on ja Ungari kohta üleüldse. Kui ma ütlesin, et eestlased on ikkagi tuntud laulurahvas, siis ta ütles, et ungarlased on tuntud selle poolest, et nad tähistavad nuttes ja joovad palju. Aga ta on suur muusikahuviline ja lubas mulle ungari alternatiivrokki tutvustada ja ütles, et oskab kitarri peal biitlite lugusid mängida ja me võime koos laulda.
Hommikusöök pidi olema TÄPSELT kell kaheksa (kuigi see kestab poole kümneni). Piret ärkas seega loomulikult juba enne seitset ja läks Hallikiga jalutama.
Piret kommenteerib, et suht hilja läksid, pool kaheksa alles umbes. Aga ta ausõna oli varem ärkvel, pool seitse juba. Teised ei saanud ka palju kauem magada, sest akna all alustas tööd muruniiduk. Halliki: "Kuna Kristjan postitas Maatasa gruppi pildi muruniidukist, kellaajast (7.37) ja väga pahurast endast, siis tundus igati paslik postitada Kristjanile vastuseks pilt õnnelikkest ja puhanud inimestest kesk linnulaulu ja hommikupäikest".
 |
| Halliki ja Pireti varahommikune jalutuskäik. Foto koostööprojekt. |
 |
| Muruniiduk. Kristjani foto |
Hommikusöögiks oli kaks vorstikest, sinep-ketšup-majonees, sai ja tee. Indoneesia tüübid said küll jogurtit ja kurki ja tomatit ja värki, aga meil ei lubatud võtta.
 |
| Täisväärtuslik hommikusöök. Priidu foto |
Pärast hommikusööki oli aega proovi teha, triikida, meikida ja patse teha. Kõige rohkem väljakutseid pakkus Caroli soeng, jõudu katsusid nii Anzela kui Britt, kuni Madli oli võidukas.
TÄPSELT kell 11 pidime välja sõitma. Priit ja co olid vahepeal taibanud, et me ei peagi tegelikult majale suurt ringi peale tegema, vaid saab ka läbi maja!! Suur võit.
Sõitsime linna, meid viidi lossi. Kl 12 oli ette nähtud lõuna, meie saabusime mingi 11.30 juba. Pärast pikka arutelu otsustasime oma kompsudega söögikohta matkata ja seal oodata. Lõunaks oli kanakoib JA kanafilee ahjukartulite ja salatiga ja supp ka.
Edasi oli kolmeni vaba aeg. Sándor soovitas juba eile tungivalt muuseumi külastada, aga et seal läheb ikka 2-3 tundi ära. Eile me seda ette ei võtnud, aga ütlesime, et millalgi kindlasti võiks. Tema ütles, et pärast lõunat siis läheme muuseumisse. Meie uurisime, kas kunagi oleks palun võimalik kohvi ka saada, sest hommikuti seda ei pakuta. Gergő, kes on ise väga suur kohvisõber, ütles, et saame, pärast lõunat. Okei, aga meil on palju asju, need oleks ju vaja ära viia. Tekkis pikk arutelu ja olukord kippus kuidagi väga keeruliseks. Hakkasin siis otsast peale. Kus see muuseum on? Lossis. Selge, ja kus see kohvik on? Lossis. Okei, ja kus asjade koht on? Lossis. No milles siis probleem on, lähme äkki lossi? :D
Lossis sai tõepoolest kohvi, jäätist sai ka. Millalgi tuli Gergő ja ütles, et ta peab nüüd minema ja ta ei tea, kas ta saabki enam tagasi tulla, et kui rohkem ei kohtu, siis igal juhul oli tore. Ma olin ausalt öeldes nii segaduses, et ei osanud midagi öelda, pärast tulused pahandasid, et kuidas ma lasin tal ära minna nii, et me ei laulnud?! Ma kirjutasin talle hiljem ja tänasin ka ja leppisime kokku, et millalgi nädala jooksul ikka vast trehvame, meil on vaja talle kingitus anda. Tema saatis seni kuulamiseks kohalikku muusikat, mulle väga meeldib, panen lingid siia ka.
Kohvid joodud, ütlesime Sándorile, et me oleme nüüd muuseumiks valmis. Tema vaatas kella, et aga enam ei jõua ju, seal läheb ikka 2-3 tundi ära. Vaatasime ka kella, poolteist tundi oli umbes aega ja see loss ei tundunud väga suur, et no läheme ikka. Lõpuks ta nõustus meid sinna viima.
Läksime siis sisse. Hästi palju pilte oli seinte peal, aga eriti aru ei saanud midagi, ja me ei saanud aru, kas meil on giid või me käime vabalt ringi. Küsisin. Ütles, et ei me võime vabalt ringi käia. Aga me peame giidi järgima. ?? Keegi ütles, et iga kord kui tema käest midagi küsida, on vastust kuuldes poole vähem infot kui enne oli. No kõndisime siis edasi, aga giidi ei kuskil. Palusime, et tema räägiks. Ta ütles, et seal on relvad ja pildid. Jasmini guugeldamine selgitas, et tegemist oli hussarite ehk ratsaväelaste (?) näitusega.
 |
| Palju segadust. Priidu foto |
 |
| Ja palju pilte. Priidu foto |
 |
| Palju hobuseid. Piidu foto |
 |
| Husaarist hurmur. Sanderi foto |
Millalgi jõudsime muuseumi sellesse osasse, mis rääkis Sárvári linnast ja lossist, siis võttis Sándor ka sõna. Nt olid seal maalid lossiomanikest. Üks tädi oli nt veidi ebapopulaarne valitseja ja siis levitati kuulujutte, et ta on nõid ja joob neitside verd, pmst Ungari Dracula, ja mõistetigi see valitsejanna hukka ja tapeti ära. Aga Sándor rõhutas korduvalt, et ta ei olnud päriselt nõid ja see ei olnud tegelikult tõsi, päriselt.
Siis oli huvitav veel üks suur kirjutuslaud. Ütles, et see on maailma esimene ikea laud, et see käib juppideks. Nimelt teema siis selles, et Sárvári loss on ehitatud soo peale. Iseenesest kasulik, vaenlased ei saanud tulla, aga samas oli palju sääski. Ja nö ikea laud oli vajalik seetõttu, et suviti oli sääski lausa nii palju, et siin reaalselt ei saanud elada, inimesed päriselt surid ära. Seega suveks mindi kuhugi mujale elama, aga kuna mööbel taheti kaasa võtta, leiutati viis, kuidas seda mugavalt teha.
 |
| Sándor näitab esimest IKEA lauda (vasakul). Priidu foto |
 |
| Pildistavad laemaalingut. Halliki foto |
 |
| Pildistatav. Priidu foto |
 |
| Portselankujud. Sanderi foto |
Ma ei tea, meie igatahes läbisime selle 2-3 tunnise muuseumi tunni ajaga. Edasi tegime lavaproovi, ka seal vahetus info keskmiselt kord minutis - pole kindel, kas me saame kohe teha, seejärel öeldi, et me oleme hoopis esimesed ja peame KOHE alustama, siis selgus, et me oleme ka ainsad ja võime ükskõik, kui kaua teha, aga siis ei võinud üldse midagi teha, sest lava sätiti, jne jne, aga tehtud see proov sai, tõsi küll, ilma helita.
 |
| Lavaproov, lava pole veel tühjaks tehtud. Halliki foto |
 |
| Halliki foto (Priidu kaamera) |
Mina ja Sander Lillo käisime vahepeal veel linnapea vastuvõtul. Meie Panna ja teised giidid pandi eraldi nurka istuma ja rühmade esindajad laua taha veini jooma. Peeti paar kõnet, löödi klaasid kokku ja kõik andsid omavahel linnapeale kingid üle. Linnapea uuris meie plaati päris pikalt ja ütles siis Köszönöm, thank you, spassiba. Tegelikult oli hästi muhe onu, ise ka 39 aastat tantsinud.
 |
| Vastuvõtul käidud. Panna foto |
 |
| Slovakid valmistuvad, meie ootame, Sándor hoiab pilku peal. Priidu foto |
Poistega oli lugu huvitavam, Arnoldile oli sattunud väga huvitav pastlapaar - mõlemad vasaku jala omad, üks nr 45 ja teine 43. Kui eras pastlaid proovisime, proovis ainult ühte, vaatas, et sobib küll ja nüüd nii oligi.
 |
| Arnoldi pastlad. Helini foto |
Roberti varrukad. Helini video
Saime teiste esinemisi ka vaadata. Minu isiklikud lemmikud olid sakslased, kelle tutvustus rääkis, et kuigi sakslased on tuntud aeglaste tantsude ja rahuliku polka poolest, tõestab nende lõuna-saksa noorterühm, et sakslased suudavad ka kiiresti tantsida. Nende tantsud olid kõige rahulikumad, mida ma kunagi näinud olen.
Sakslased tantsisid Raabikut. Helini video
Sakslaste plaksutants on nakkav. Helini video
Indoneesia oli juba vastuvõtul väga populaarne, fotograaf oli kaameraga proua näost 5 cm kaugusel. Nende esinemine tõenäoliselt populaarsust juurde ei toonud, sest nad läksid mõnuga üle aja, 15 minuti asemel tegid pmst topelt. Kahjuks ei saa ka tõdeda, et kava oleks väga põnev olnud, makilt tuli hea tümakas, vahepeal üks onu mängis fonole veel akordionit peale, vahepeal pani suled selga ja tantsis kaasa. Tantsuliigutused ja muusika meenutasid kokku zumba-tundi. Pikka zumba-tundi. Korraldajatele ei meeldi ka see, et nad pidevalt hilinevad. Gergő rääkis, et juba lennujaamas oli probleeme. Rühmale öeldi, et nad peavad 10 min bussini kõndima, need nõustusid, aga siis poole tee peal otsustasid, et nüüd aitab ja läksid hoopis kohvi jooma.
Indoneesia žumba. Helini video
Slovakkia oli väga proff rühm, nad harjutavad ka meeletult, hommikust õhtuni ja öösel ka. Oli näha, et kavas oli ka kostüümivahetus, lava taga oli igaühel laotatud maha riidekotike, alusseelik, seelik, põll, rätt jne, kõik õiges järjekorras. Meie muusikud pidid Slovakkia ajal lavale sättima. Saime juhtmed külge ja siis pidime justkui laval ootama, aga slovakid trampisid ja hüppasid nii kõvasti, et lava kõikus tohutult ja otsustasime evakueeruda.
Maatasa esinemine läks hästi. Minule tundus, et rahvas nautis, ja kui võrrelda teiste rühmadega, oli meil väga hoogne ja elus ja päris esitus ja väga mitmekülgne kava, mis eristus. Kõik sujus ilusti, ainult poiste pulkade tants üllatas sellega, et võitjat ei olnud. Meil ei ole just eriti võistlushimulised poisid ja tavaliselt "kukuvad" üsna ruttu välja ja siis Sander Lillo jääb sinna üksi hüppama, aga eile lõid teised tema pulgad ka sassi ja polnudki poistel võitjat. Ma arvan, et võib siis muusikud võitjaks lugeda, sest me pidasime kõige kauem vastu (loe: mängisime kõige kauem, sest muusikat jäi lihtsalt üle).
Kuulasime siis sõna ja viisime asjad lossi ja vahetasime seal riided ja suundusime õhtusöögile, mis oli midagi rahvuslikku. Väiksed klimbikesed ja guljašilaadne toode, mulle väga meeldis. Edasi oli vaba aeg linna peal olla. Minu aeg möödus Jasminiga, ostsime jäätist ja lootsime väljakul veel esinejaid näha, aga kahjuks oli kontsert läbi. Lavale sättis aga mingi bänd, mis tundus huvitav, jäime neid ootama, kahjuks nad tulid lõpuks lavale täpselt siis, kui meie pidime juba lahkuma. Mingi seltskond läks kohvikusse istuma ja Halliki ostis toidupoest 20 puulusikat. Halliki: "Kuna hommikusöök oli kaks päeva natuke kuivavõitu ja igatsesin jogurtit vms, kuid poest polnud võimalik osta ühekordseid lusikaid, millega jogurtit manustada, seega tundus vahva mõte osta terve pakk puulusikaid, sest küllap oli kõigil sama mure ja meid oli ju täpselt 20! Kuulutasin kõigile, et minult on võimalik puulusikaid saada, kuid millegi pärast oli reageerimine nõrk, võib öelda olematu. Kõik 20 puulusikat jõudsid ilusasti koju!"
 |
| 20 puulusikat!! Halliki foto |
Ühesõnaga kõik meetmed olid kasutusel, et me ikka ei hilineks. Aga ei hilinenudki, kõik olid õigel ajal lossis, võtsid asjad ja hakkasid astuma. Halliki vaatas veel ruumi üle ja ütles siis, et ma küsiks, mis giidil on, et näeb väga šokeeritud välja. Küsisin, ütles, et me peame kõik asjad ära viima. Kõik?! Meie teadsime, et ainult need, mis vaja triikida jne. Giid seletas mulle väga intensiivselt, et te peate ju triikima!! Ma seletasin vastu, et me ei triigi seelikuid ja pulkasid ja lähme nüüd ära. 21.54 olime bussi jaoks valmis. Keegi ei jäänud maha.
Bussisõit möödus lauldes, laulsime ilusal suveõhtul, ojalaulu, spordimeeste laulu, kui sain laanest lagedale ja jõudsime just viinajoomise lauluni "Isa mul hakkas surema" ja kaifisime täiega, aga siis andis giid käsu lõpetada. Mulle tundus, et tagapingis lauldi ikka vaikselt laul lõpuni. Halliki: "Laulutuju oli tingitud eelkõige bussisõidust, sest sel bussil olid amortid nullis ja kogu kojusõit oli nagu ameerika mäed: hüppasime kogu kambaga istmetel üles-alla ja paremale-vasemale. Mõistlik tundus laulda."
Võiks arvata, et sellega päev lõppes, aga kõige keerulisem ülesanne oli veel ees - majja sisse saada. Läksime Priidu avastatud lühemat teed pidi - ja avastasime, et saal, kus eile veel koosolekut pidasime, oli lukus. Nägime läbi klaasi, kuidas inimestel oli pidu, aga meie pidime õue tagasi minema. Läksime ümber maja oma põhiukse juurde. Lukus. Sándor helistas kuhugi, saabus onu. Viis meid mingist kõrvaluksest sisse - ja välja tagasi. Ootasime edasi. Millalgi siiski uksed avanesid ja saime tuppa.
Päeval oli juttu, et selle asemel, et niisama giidiga palinkat juua, võiks mõne teise rühma ka kutsuda ja koos tantsuklubi teha vms. Sándor oli kokku rääkinud Makedoonia rühmaga. Jäime siis ootama, mis saab. Tuli teade, et pidu jääb ära, sest meie sõbrad juba magavad. Keegi ei kurvastanud, pigem oli hea meel magama minna. Giid jäi jälle palinkast ilma. Äkki homme.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar