Äksi neiu

Äksi neiu

Fotod: Anzela Sirel

Pildil: Sille Riin Kuperjanov

Särk

Särgi piht tehti peenemast linasest, seeliku alla jääv alane jämedamast põikikangast.
Piht oli ühest tükist, õlaõmblusteta. Kaelaava lõigati T-kujuline, rinnalõhiku serval pilupalistus.
Püvisilmpistes tornide ja sõlmpisteridadega kaunistatud õlalapid on tikkpistes linase niidiga
peale õmmeldud. Vanematel särkidel oli kitsas püstkrae, hilisematel laiem mahamurtav krae,
selle esiküljed on kaunistatud sämppistes. Laiade varrukate värvlid hoiti koos punutud nööride
või niidist nööbiga. Varruka laienduseks on kaenla alla õmmeldud nelinurksed kaenlalapid.
Varrukasuud on kurrutatud, värvlid kaunistatud sõlmtagidega.

Seelik

19. sajandi alguses leidus veel üksikuid ühevärvilise kitsa seeliku kandjaid.
Samal ajal levisid kaharad pikitriibulised vabalt langevad voltidega seelikud. Riie kooti linase lõime ja
villase koega koeripspindne. 1880. aastate paiku hakkasid mõned naised kandma ka ruudulisi seelikuid.

Maatasa seelikud on teinud Tiina Unt.

Vöö

Vöö tehti nii pikk, et see kandjale vähemalt kolm korda ümber ulatus,
jälgiti, et villasem pool jääks peale.  

Õlakatted

Äksi kihelkonnas tõrjus ruuduline õlakate sõba 19. sajandi esimestel kümnenditel kõrvale.
Sinise-valgeruudulised piklikud villased õlakatted, vaibad olid tehtud ühest kangalaiast.
Moodsad ruudulised suurrätid õmmeldi aga kokku kahest kangalaiast, nii saadi suur ruudukujuline rätt,
mis ääristati narmastega. Seda kanti kolmurkseks kokkumurtuna.

Pealisrõivad

19. sajandil kanti triibuliste seeliktuega vlillsaest riidest avara rinnaesisega pidevseesilisi kampsuneid.
Need on õmmeldud potisinisest kodukootud või mustast vabrikukalevist.
Kampsun õmmeldi linasele voodrile. Kaelaauk on sügav ja servast läbi tepitud.
Seesiriba oli ümberringi volditud. Varrukad kitsad, varrukaotsetes lõhikud.
Hõlmad haakidega suletavad. Nooremad naised kandsid ka seesidega kampsuni lõikega liistikut.
Sajandi viimastel kümnenditel tuli piduliku kergema pealisrõivana kampsuni asemele laia seljaga
linnamoeline jakk. Pikk-kuub õmmeldi süsimstast toimsest täisvillasest vanutatud riidest.
Händadel on 2 volti, mis õmmeldi ülalt pauhupoolelt ca 3 cm pikkuselt kokku ja kinnitati kuueriide
külge ni, et voldiharjad oleks püstasendis. Voldid langesid vabalt.
Seljakaare lõikeil on händade alguses punase kaaruspaelaga tehtud kaheksaharaline käpp.
Kogu pikkkuub piirati punase villase kaaruspaelaga.
Hõlmade kinnituseks on vöökohal 2 paari vaskhaake. Pikk-kuue alläre laius on 3 meetri ringis.
Pikkkuuega sma lõige õmmeldi ka linased rüüd ja lambanahksed kasukad.

Peakatted

Neiud kasutasid pikkade juuste kooshoidmiseks ja peaehtena võrukujulist pärga.
Eeskujuks sobib Kursi pärg.

Ehted

Kuuehõlmade vahelt jäid nähtavale rinnaräti peale seatud ehted - suur prees, kuhiksõlg ja helmed.
Kela ümbritsevad helmed olid ühe- või kaherealiselt. Piduliku ülikonna juurde lisasid eeskätt
jõukamad naised igapäveastele kelahelstele veel pikema rinnale ulatuva helmekee,
sageli ühe või kolme kannaga raha.

Aksessuaarid

Pikk-kuue, mõnikord ka kampsuni all kanti kas valgest linasest või kirjust puuuvilaasest riidest
ruudukujulist kaelarätikut. See murti diagonaalselt kokku ja seati kaela nii, et otsad rinnal jäid
pikk-kuue või ka kampsuni hõlmade alt nähtavale. Särgikrae käänati rätikule peale.
Räti nurk tõmmati kampsuni või liistiku seljale.

Seeliku all kanti vööle köidetavat taskut. Suuremate esemetejaoks tehti mõnest ülkinna juurde
sobivast kangatükist või riidelappidest kott. Serva õmmeldud tunnelist tõmmata läbi nöör,
otstes samast lõngast tutid.

Jalakatted

Naised kandisd tavaliselt villaseid või linaseid sukki, kas päris lihtsas koes või augulise vikliga külgedel.

Jalanõud

Kanti parknahast pastlaid ja kingi.

Maatasa pastlad on teinud Paul Lääne, sukapaelad tegi Helin Pihlap.